Lõpmatus ja lõpp ja algus,
pimedus ja pauk – ja valgus.
See on vilistlaste luule,
mida iga päev ei kuule!
Öelda meil on teile palju,
enne veel kui lähete.
Meenutusi, seiku, nalju,
pange hästi tähele.
Kolledžis läks aeg nii kiirelt,
kodutöödel polnd’ otsa ega äärt.
Käsi hetkekski ei lahkund’ hiirelt,
uni oli miljoneid väärt.
Õppetöö sai alguse vanas koolimajas,
kuniks kolledž kolimisel abikäsi vajas.
Edasi käis koolimelu uues hoones Rajas,
endist viisi rõõmust ka uues majas kajas.
Ainest aitas aru saada oma ala proff,
visalt, aga siiski, õppuritest täitus saal.
Hommikuti silmi lahti hoidis kange kohv,
soojenduseks kaasa sai võetud rüperaal.
Olgugi, et palju õppida teil kästi,
referaadid, kodutööd -
lõppude lõpuks läks kõik ju hästi,
otsas on nüüd unetud ööd.
Lõdvaks lasta saate vöö,
maha peetud pikk debatt.
Viimaks kaitstud lõputöö,
kätte saadud on eksmatt.
Tänasega õppetöö Sinu jaoks ei lõpe -
kui just õige kiirelt Sust ei saa minister -,
eriti kui huvi pakub edasine õpe,
oota, küll tuleb ka (väike paus) ITK magister.
Üle Eesti keskmise on itimehe tasu,
sestap meie vilistlased ju ei tunne masu.
Kollektiivselt sõpradega päikest võtad murul,
ega seegi kahanda Su väärtust tööjuturul.
Isegi, kui libistad õlut Hirve pargis,
hommikul kell üheksa või õhtul peale kuut
või andmebaasi serveri peal mängid Quake’i vargsi,
peaasi, et ei peatu ja õpid miskit uut.
Hoidkem ikka kokku nagu plekist pütis silgud,
tulevikku pöörakem nüüd oma helged pilgud!
Kokku hakkan tõmbama oma luule ridu.
et saaks rõõmsalt jätkuda see väga tähtis pidu..
Auväärsed autorid:
Janika Liiv, Renno Reinurm, Mario Markus Hallaste, Mart ja Mikk
Mangus, Katrin Loodus
2010 a.